Avades hiljuti seda blogi käisin just konsultatsioonis erinevate kodulehe tegijate juures. Eesmärk oli lihtsalt aru saada, kuidas käib kodulehe tegemine aastal 2020. Kas saab ise teha suure osa tööst ära või oleks ikkagi mõistlik palgata agentuur, kes sellega igapäevaselt tegeleb.

Käisin mitmes suuremas agentuuris, kelle peamiseks valdkonnaks oligi kodulehe tegemine. Jah olid osad agentuurid, kes teevad sisuliselt kõike alates reklaamidest ja lõpetades programmeerimistöödega. Siiski talupoja loogikat kasutades olen arvamusel, et kõige tegija ei pruugi nii hea ja pädev olla igas valdkonnas vaid spetsialiseerunud tegija on see, kes saab luua kvaliteeti.

Niisiis käisin läbi kolm korraliku veebifirmat. Mainisin ka kohe alguses ära, et ilmselt minust klienti ei saa ja teen pigem sellist uurimistööd ja kavatsen selle uurimistöö oma blogis avaldada.

Esitasin neile kõigile samad küsimused ja selle põhjal toongi välja 10 punkti, kuidas käib kodulehe tegemine aastal 2020.

  1. Eesmärgid.
    Tuleb esmalt läbi mõelda, miks mul seda epoodi või kodulehte vaja on. Tihti tehakse asju tegemise pärast või moevoolu vms pärast. Selline mitte läbi mõtlemata tegevus kahjuks aga head tulemust ei too. Seega, mis on need vajadused ja eesmärgid, et peaksite omale kodulehe või epoe tellima. Kui vastusteks on käibe kasvatamine või uue müügikanali avamine siis olete juba õige jalaga alustanud. Lisaks ka eesmärk täpsemalt, mida ja kui palju ta peaks teie ettevõttes paremaks tegema. Seda infot peaks koheselt ka arendajaga jagama, kes siis oma kogemuse põhjal saab hakata teie jaoks konkreetsemat pakkumist koostama.
  2. Eelarve. Jah korralikud veebid on ikka tuhandetes eurodes. Seega on see ikkagi turunduseelarvest enamusele suhteliselt suur väljaminek. Palju te maksimaalselt selle jaoks olete valmis kulutama? Kas selle raha eest saab üldse normaalselt asja? Iga vägev asi nõuab inimtööd ja inimtöö on ju mõõdetav ehk mida rohkem tööd teie kodulehega tehakse seda kallimaks see ka kujuneb. Eelarve peab arvestama ka teatud varuga, et kui miskit juhtub ja tekivad lisaideed vms. Kui eelarve on olematu – siis samm tagasi ja pigem kosuda ennem kui hakata üle oma varju hüppama või siis saja euro eest mingit kräppi tellida pole ka mõtet.
  3. Kes on teie klient?
    Kliendiprofiil annab arendajale, õigemini disaineritele sisendi, milline peaks veeb välja nägema ja millised funktsionaalsused seal olema peaks. B2B klient võib vajada mingit infot kiiresti – B2C tahab kiirelt mingit päringut või ostu sooritada. Erinevad valdkonnad ja sihturud need kõik tuleb võimalikult täpselt lahti seletada.
  4. Kas soovite võtmed kätte lahendust?
    Jah, hea ning mugav on kõik kogu lahendus täiesti sisse osta. Aga iga töö on kulu ja see võib viimasel real asuva hinnanumbri väga suureks ajada. Seega siin on võimalus natuke ise ära teha ja ka kokku hoida. Kodulehe tekstid, pildid jms võibolla saab ise tehtud. Siiski toonitasid kõik arendusettevõtted, et soovitavalt lasta ikkagi spetsialistidel see töö ära teha. Lihtsalt nemad teevad seda paremini ja efektiivsemalt.
  5. Mis platvorm ja majutus?
    Täna tehakse kõik veebid mingi raamistiku peale. See aitab arenduskulusid kokku hoida ja järgitakse selle raamistiku reegleid. Siin soovitati kõige rohkem WordPressi platvormi. Kuna ta on avatud lähtekoodiga ja selle raamistiku arendajaid on maailmas kõige rohkem ning ta ei ole ka kõige keerulisem platvorm ehk arendustunni hind on mõistlik. Majutuse osas soovitati Eestis veebimajutust ja zonet.
  6. Turundus?
    Mida paar agentuuri soovitasid endalt tungivalt küsida oli, mis saab edasi selle kodulehega kui ta valmis saab? Ehk tehakse suurte rahadega vägev koduleht, kuid peale valmimist jääb ta justkui seisma või ootele. Tuleb kindlasti lehte turundama hakata ja seda pildile tuua. See on juba eraldi turundustegevus. Soovitati SEO püsiteenust või Google Adsi ning lisaks ka Facebooki turundust.
  7. Hooldus?
    Nagu autolegi on veebile samuti hooldust vaja teha. See eeldab, et kodulehe arendaja suudaks sellist teenust pakkuda. Igast turvaaugut ja häkkimised on IT maailmas igapäevased ja kahju oleks ju see suur investeering kodulehe näol kaotada kui mitte õigel ajal hooldust ja uuendust teha.
  8. Edasised arendused?
    Vahepeal tekivad uued ideed ning vajadused ning oleks hea ka kohe mõelda selle peale, et kes neid ideid veebi poole pealt arendab. Selleks oleks mõistlik juba kodulehe algse arendajaga kokkulepe sõlmida, et nemad oleksid selles osas teile abiks. Tuletan veel meelde hea arendaja leidmine on paras väljakutse kuna tegijaid on palju ja tavainimese jaoks valiku tegemine on väga keeruline.
  9. Eluiga?
    Veebi tehes peate kindlasti mõtlema ja kalkuleerima, kui pikk võiks olla selle eluiga. On see viis aastat või hoopis kolm aastat. Nüüd kulud kokku ja saate kaudselt kalkuleerida, kas ja kui kiiresti toob see teile investeeringu tagasi.
  10. Analüütika.
    Kui palju külastusi teie lehel käib päevas ja kuskohast nad tulevad või milline on teie konversioonimäär. Need on võtmeküsimised, millega iga ärijuht peaks kursis olema. Selleks on saadaval hea tasuta programm Google Analytics.

Kokkuvõtvalt tõin välja peamised küsimused ja punktid, millele peaksite mõtlema aastal 2020 – kui hakate endale uut kodulehte või epoodi tellima. See info aitab kindlasti kodulehe arendajatel teha tööd paremini ja ka lõpptulemus saab olema kordades parem.